- Igor Ahmedov
Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile ja ta ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, otsekui karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta seab lambad oma paremale käele, sikud aga vasakule käele. Siis ütleb kuningas oma paremal käel olijatele: „Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale! Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa, mul oli janu ja te andsite mulle juua, ma olin kodutu ja te võtsite mu vastu, ma olin alasti ja te riietasite mind, ma olin haige ja te tulite mind vaatama, ma olin vangis ja te tulite mu juurde.” Siis vastavad õiged talle: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind? Millal me nägime sind kodutuna ja võtsime su vastu, või alasti ja riietasime sind? Millal me nägime sind haigena või vangis ja tulime su juurde?“ Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle.” Mt 25:31-40
Väga raske on midagi kirjutada… Ma kirjutan oma doktoritööd kannatustest. Mida ma tean kannatustest? Mitte midagi. Ma kirjutan oma doktoritööd ka jumala armust. Mida ma tean jumala armust? Mitte midagi.
Isegi kui ma kogen seda igapäevaselt oma elus, ma lihtsalt ei oska seda hinnata. Kui ma neid sõnu trükin, on Venemaa-Ukraina sõja Venemaa mastaapse pealetungi 50. päev. Võib küll tegeleda „what aboutisimiga“ ja ette heita, et maailmas on teisi konflikte, mida võiks kajastada, millega tegeleda ja abistada. Aga ma tõstan pilgu arvutist ja raamaturiiulist vaatab vastu Jumalapoeg ja Jumalaema… Jääb üle vaid paluda andestust, et ma ei teinud midagi muudel aegadel, kui maailmas toimusid suured muutused. Ma pole piisavalt vastu rääkinud, ma pole ligimesearmastust harrastanud. Kui ma pole midagi teinud varem, siis kes ma olen nüüd, et teisi õpetada, et näha pindu oma venna silmas, kuid mitte palki enda omas? Issand Jumal, halasta mu peale. Jääb üle vaid paluda andestust, nii Jumala eest kui kõigi teiste eest, kellest olen mööda kõndinud kui nad abi vajasid.
Praegune kriis ja sõda ei ole vaid meie ukse ees, see on juba meie maja sees. See paneb meid teistmoodi mõtlema ja tegutsema. Eestisse on tulnud tuhandeid sõja eest põgenevaid inimesi, enamik neist naised ja lapsed. Tegutsedes Tartu vastuvõtupunktis vabatahtlikuna, nägin seda valu nende hingedes, kuulsin lugusid, mida nad rääkisid, märkasin pisaraid, mis voolasid. Samuti peegeldasid nende näod midagi muud, lisaks raskusele ja valule ka tänulikkust Eesti inimestele. Nende näod olid täis armastust, peegeldades Jumala armastust. Jumal ise oli nende seas.
Eesti rahvas võttis omaks Apostlite tegude raamatus kirjutatud sotsiaalteoloogia. Eesti rahvas tuli kokku, ärimehed tulid pakkuma tööd, vabatahtlikud tõid rõivaid, hügieenitarbeid, korraldasid tasuta transporti ja üritusi.
„Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine. Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas. Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega, kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis.“ (Ap 2:44-47).
Jeesuse väljakutse kristlastele on väga lihtne ja samas kõige keerulisem: „mine müü oma varandus ja anna vaestele, ja siis on sul aare taevas, ning tule, järgne mulle!” (Mt 19:21) – ja viimasel kohtuotsusel Jumal andestab me vead. Väga paljud on üritanud selle järgi elada ja abistada neid, kes vajavad kõige rohkem abi.
Oktoobrikuu meeleavaldustel koroonapiirangute vastu leidus plakateid piiblitekstidega. Üks neist, Matteuse evangeeliumi 11.peatükkist, ütleb: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise!“. Kahju, et sotsiaalmeediat lugedes tundub, et need samad protestijad on unustanud enda piiblisalmid. Ukrainlased on tulnud ja vajavad hingamist, puhkamist, pausi (kreeka keeles on kasutatud sõna ἀναπαύσω mis tuleneb samast sõnast, kust me saame sõna paus). Ma ei saa mainimata jätta üht Eesti erakonda, kelle riigikogusaadik nimetas Ukraina naisi prostituutideks ja HIV levitajateks. Jeesus kutsub neid, Ukrainlasi, põgenikke, meid kõiki, kes oleme vaevatud ja koormatud, et lasta meil puhata.
Head luterlased käivad kord aastas kirikus – jõuludel. Eriti head luterlased käivad kaks korda – jõuludel ja lihavõtetel. Patused luterlased käivad nii tihti kui võimailik. Nii head kui patused kristlased lähevad sel nädalavahetusel kirikusse. Isegi need, kes ei lähe, kes on meie ühiskonnas kirikust kaugel, võib-olla mõtisklevad ülestõusmispühade tähtsuse üle. Need kes aga lähevad, tahavad kogeda Jumalat, temaga kohtuda. Kallis kirikuline, me kõndisime Jumalast mööda…
Siis ta ütleb ka vasakul käel olijatele: „Minge ära minu juurest, te äraneetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele! Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa, mul oli janu ja te ei andnud mulle juua, ma olin kodutu ja te ei võtnud mind vastu, ma olin alasti ja te ei riietanud mind, ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.” Siis vastavad ka need: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või kodutuna või alasti või haigena või vangis ja ei ole sind teeninud?” Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.” Ja need lähevad igavesse karistusse, õiged aga igavesse ellu.” Mt 25:41-46
Jumal pole kirikus, Jumal on tänaval, Jumal on põgenike majutuskeskuses, Jumal on Mariupolis, Butšas.. Jumal on lapsega, kes jäi vanemateta, naisega, kes on lahutatud oma mehest, kes kaitseb Ukrainat.. Ja paljute teistega, kes on kannatanud Vene okupantide all ja kellest mul on valus kirjutada. Nüüd, kui me leidsime Jumala nende seast, leiame me Jumala ka kirikus.
Jeesus on üles tõusnud! Aga ta suri Ukrainas, Ukraina rahvaga… ja siiski, Jeesus on üles tõusnud!
EELK kirikukalendri järgi on Ülestõusmispühade palve:
Kõigeväeline, igavene Jumal, Sa oled [tänasel päeval] oma Poja läbi võitnud surma ja avanud meile ligipääsu igavesele elule. Seepärast pühitseme rõõmuga Tema ülestõusmise püha. Loo meid oma Vaimu väega uueks, et ka meie ärkaksime elule ja käiksime ülestõusmise valguses. Seda palume Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses elab ja valitseb igavesest ajast igavesti.
Jeesus on üles tõusnud! Pisaretega silmis… Jeesus on üles tõusnud! Meile on antud lootus!
Issand halasta! Issand halasta! Issand halasta!
Kallis lugeja, kes sa otsid neil pühadel Jeesust, ära kõnni temast tänaval mööda.